Allpool on artikkel Cēsis ja Vidzeme maakonna ajalehest Druva.
Valjult, elurõõmsad ja liikuvad
Sniedzes Gaštolas-Kalniņas ja Edgara Kalniņa peres kasvab kolm last: tütrel Šarlotel on üksteist aastat, Ralfal kuus ja noorimal pojal Edgaril kolm. Vanim ja noorim laps on sündinud hetk enne 4. mai pühi, Šarlote sünnipäev on 2. mail, Edgaril – 3. mail.
Mai – perhesüda
Peres 4. mail laotakse lauale Sniedze õmmeldud valge laudlina ja kodus valmistatud kohupiimakook. Riigi pühadest on perele kõige lähemal Läti sünnipäev, 18. november, ja ka 11. november. Siis süüdatakse küünlad nii Cēsise lossi pargis kui ka korterelamu hoovis, kus ka küünaldest kujundatakse Läti kontuur.
Maiusünnipäevad seostuvad kõige enam pereliikmete juubelidega. Charlotte tunnistab, et on ebatavaline, et nüüd on sünnipäev sel ajal mitte ainult temal, vaid ka vennal: "Sünnipäevi tähistame erinevalt, koos ja ka eraldi. Mulle meeldib tähistada nii sõbrannadega kui ka sugulastega. On väga tore, et sünnipäev on kevadel. Ühel aastal sai isegi ujumishooaega avada."
Ema Sniedze hindab, et tavaliselt saab pidustusi planeerida suuremalt, kuna laste sünnipäevad langevad tavaliselt nädalavahetusele: “Seetõttu saame korraldada peo nii täiskasvanutele, lastele kui ka veel Riia sugulastele. Kõike jõuame. Minu ettevalmistused pidustusteks algavad juba aegsasti. Olen õmbleja, tahan sünnipäevalastele või meile kõigile midagi erilist õmmelda.”
Šarlote sünnipäeva on kõige parem tähistada kodus. Selgub, et sellel on väga pragmaatiline põhjus: “Mulle väga meeldib kingitusi saada. Kui me reisime, siis kingitus on reis, aga kui tähistame kodus, siis vanemad valmistavad kingituse just mulle.”
Peres tähistatakse nii laste pidupäevi kui ka meelsasti käiakse sugulaste juures pidudel, seetõttu veedetakse sageli puhkepäevi, tähistades just mõnda juubelit. Isa Edgars ütleb: “Kuna tuleb nii palju tähistamisi, siis me Sniedziga tavaliselt oma nimepäevi isegi eriti ei tähista. Lastele tähistame meelsasti nii sünnipäevi kui ka nimepäevi, samuti tähistame kõik koos ülestõusmispühi, jaanipäeva ja jõule, alati tähistame ka 1. septembrit ja kooli lõppu.”
Pood on nimetatud tütre nime järgi
Sniedze koos Edgariga töötab enda loodud kangaste internetipoes, mis on nimetatud tütre nime järgi “Šarlotes audumi”. Selgub, et ka ettevõte on registreeritud mais – 12. kuupäeval, kuna oodates kolmandat last, otsustas Sniedze, et soovib avada oma poe.
Tütar on rõõmus, et pood on nimetatud tema nime järgi, ja kutsub üles, et need, kes poodi tulevad, ema sellest räägiks. "Ma tunnen end väga erilisena, et poele on antud minu nimi," ütleb tüdruk.
Šarlotte meelsasti aitab vanematel, usaldades tütrele kangatükkide lõikamise, paneb pakenditele pitseri “Šarlotte kangad”, aidates vahel ka tellimusi pakkida. See on võimalus ka taskuraha teenimiseks. Tütar, nähes vanemate tegevust, on samuti mõelnud oma ettevõtte loomisele, kuid kuigi sel suvel on plaanis endale kleit õmmelda, ei ole ettevõtlus tõenäoliselt seotud õmblemisega.
Vend Ralfs on alati pidanud poodi oma õe poeks, seega nimetatakse seda nii. Ja vanematele ütleb ta, et ka temal on vaja oma poodi, sest ka tema tahab midagi müüa. Ema avab, et ideed, mida ta müüa tahaks, on olnud erinevad: lego, jalgrattad, ka maiustused.
Mieleldi veedab aega koos
Sniedze ja Edgars on koos peaaegu kogu päeva – tööl ja kodus. Šarlotale meeldib, et vanemad töötavad koos, saab mõlemat korraga näha, kuid ta mõtleb: “Aga kui nad on kogu aeg koos, siis võib-olla nad ka vaidlevad rohkem.” Isa Edgars aga arvab, et nad on naisega suutnud väga hästi eristada tööülesandeid: “Mina töötan rohkem kodulehe, programmeerimisega, naine tellimustega, sotsiaalsete kontodega, õmblemisega.”
Kuid Edgars naeratab, et kogu pere on temperamentne, seega ka kõva häälega: “Arvestades seda, et poes on kangaste värvide mitmekesisus, on kodus seinad neutraalselt valged, et veelgi vähem tekitada soovi olla aktiivne.” Tütar naerab, et neid kuuleb neljandalt korruselt isegi esimeseni. Sniedze mõtleb, et nad kõik on kõvad, elurõõmsad ja liikuvad: “Meil pole isegi aega mõnda filmi vaadata, sest kui lumi sulab, oleme juba väljas, sõites jalgratastega või jalutades. Anname endale vaba ajakava ilma range graafikuta, kus peab olema. Ka sel aastal läksime lihavõteteks metsa, süütasime lõkke ja küpsetame liha.” Nad ei olnud kaasa võtnud küttepuid, kuid suutsid tule süüdata ka korjatud oksi, kuigi need olid märjad.
Sniedze tunnustab: “Kui mul on valida – korrastada kodu või minna perega välja -, valin teise. Aga kõige toredam on see, et kui me oleme kodus, oleme kõik tavaliselt koos ühes ruutmeetris. Kui keegi valmistab süüa, on ka teised köögis, kui keegi istub diivanil, siis on seal ka ülejäänud pere – isegi kass ja koer.”
Pere huvi on ka toidu valmistamine. Hiljuti ostetud retseptiraamat "Naščiotis ar Zani", nüüd eksperimenteeritakse, valmistades erinevaid toite, kõige rohkem maiustusi, küpsetatud "Magus brünett", teised koogid, vahvlid, proovitud on ka tšebureki valmistamist. Vahetevahel korraldatakse temaatilisi õhtuid, kui näiteks maitsestatakse erinevaid juuste, räägib Edgars. On olnud pitsaaeg, kui ise valmistati ka tainas. Aeg-ajalt, kui koolis lõpevad tunnid varem, valmistavad Šarlote ja ka vennad midagi ülejäänutele.
Perekonda mõeldes järeldab Edgars: “Nende aastate jooksul oleme muutunud, kõik kogetud on viinud meid just sinna, et meil on oma äri, ja lastega oleme paindlikud, mitte ei planeeri kõike rangelt, vaid laseme asjadel juhtuda. Nii tunneme me kõik end kõige paremini.”
Teksti autor: /
Avaldus: http://edruva.lv/skali-dzivespriecigi-un-kustigi/
